Eesti meditsiini
tugevaim tugi

Mida tähendab
tugitöötaja karjäär Regionaalhaiglas?

Regionaalhaigla pole koduks üksnes arstidele, õdedele ja tervishoiuspetsialistidele. Siin teevad edukat karjääri üle 1300 inimese, kes toetavad meie haigla tegevust kümnetes ametites ja viieteistkümnes teenistuses.

1300+

inimest, kes toetavad
Eesti meditsiini teerajajaid

10+

üksust, kus saab anda oma panust meditsiinilise erihariduseta

Juhtimine ja
administratiivne töö

Administratiivne töö ja juhtimine tähendab Regionaalhaiglas enamat kui kontoris arvuti või dokumendivirna taga istumist. Juhtimine tähendab töötajate arendamist, aga ka info pidevat vahetamist ning talletamist. Siia üksusesse sobivad inimesed, kes näevad laiemat pilti ning kes pingutavad, et seda näidata teistelegi.

Regionaalhaigla igapäevast tööd juhib juhatus. Nende töö kvaliteeti kontrollib nõukogu, mis kavandab Regionaalhaigla tegevust ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Regionaalhaigla juhatus lähtub oma töös jätkusuutliku tegevuse põhimõtetest.

Juhatusse kuuluvad:

Agris Peedu, juhatuse esimees
Kristo Erikson, juhatuse liige ja haigla ülemarst
Katre Zirel, juhatuse liige ja õendusdirektor

Olgu uuritavaks rahalised numbrid, inimesed või sotsiaalmeedia graafikud – kui antud valdkonnad pakuvad sulle huvi, sobid ideaalselt näiteks meie finants-, personali- või kommunikatsiooniteenistusse. Meie juures töötamine näitab nii sulle kui ka teistele, et suudad hallata tõeliselt suure meditsiiniasutuse tööülesandeid.

Õigus- ja hanketeenistus korraldab Regionaalhaigla riigihangete alast tegevust – ainuüksi ühes aastas menetletakse umbes 200 riigihanget. Kui oled osav hangete korraldamises, sobid siia kindlasti. Dokumendihalduse teenistusse sobivad samamoodi korrektsed, asjaajamise efektiivsust hindavad inimesed.

Haldus ja teenindus

Regionaalhaigla patsiendid ja töötajad väärivad head toitlustust, turvatunnet ning puhast keskkonda. Haldus- ja teenindusüksuse tugi teeb selle võimalikuks. Siia üksusesse sobivad inimesed, kes hindavad korda ja süsteemsust.

Haldusteenistuse töötajad seisavad selle eest, et Regionaalhaigla ruumid oleksid nii puhtad ja turvalised kui vähegi võimalik. Sisevalve ja tuleohutuse tegevustes on meile oluline, et nii meie patsiendid, külastajad kui ka töötajad tunneksid end turvaliselt. Haldusteenistus korraldab ka tänapäevastele nõuetele vastavat haiglajäätmete sorteerimist ja üleandmist jäätmekäitlusettevõtetele.
Haldusteenistus on Regionaalhaigla suurim tugiüksus – siin töötab ca 120 inimest.

Nii armastus kui tervis käivad sageli kõhu kaudu. Toitlustusteenistus korraldab Regionaalhaigla toitlustamist, et patsiendid paraneks ja töötajad tunneks end hästi. Regionaalhaiglas toitlustatakse 800–1000 patsienti päevas. Toit valmib Mustamäe korpuse uues kaasaegses köögis vahetult enne iga söögikorda ning baastoidu kõrval kokatakse valmis paarkümmend ravidieeti.

Klienditeeninduse töötajatel on suur vastutus meie esmamulje kujundamisel – nemad on esimesed, kellega patsient või külastaja kokku puutub, kas siis telefoni teel arsti vastuvõtule registreerudes, haiglalt infot küsides või hoopiski haiglasse tulles.
Klienditeenistuse hoolde on usaldatud ka patsientide tagasiside kogumine ning suhtluskultuuri edendamine kogu haiglas.
Klienditeeninduse teenistus on üks suurimaid tugiüksuseid Regionaalhaiglas – siin töötab ca 90 inimest.

Logistikateenistuse töötajate tööpõld jaguneb kahe peamise suuna vahel, millest üks on Regionaalhaigla tarneahela tervikhaldus, mis sisaldab endas varude täiendamist ja ladustamise korraldamist. Teine oluline suund on patsientide ning kõige muu logistika ja transport erinevate Regionaalhaigla tegevuskohtade või teiste asutuste vahel.

IT ja tehnikateenistused

IT teenistus arendab Regionaalhaigla infosüsteeme ja annab tehnilist tuge IT küsimustes. Infrastruktuuritehnika teenistus tegeleb hoonete ja tehniliste süsteemide planeerimise, ehitamise ning järelvalvega. Meditsiinitehnika teenistus osutab Regionaalhaigla struktuurüksustele tehnilist tuge meditsiiniseadmetega seotud küsimustes. Kõik kolm teenistust sobivad tarkadele ekspertidele, kes tahavad kujundada Eesti meditsiini tehnoloogilist ning ehitusalast tulevikku.

IT teenistuse eesmärk on pakkuda kogu Regionaalhaigla grupi arstidele-õdedele ja tugiteenistustele kaasaegseid ja kasutajasõbralikke tehnilisi lahendusi. Meil on üle 30 infosüsteemi, mis toetavad haigla igapäeva protsesse ning arstide ja õdede tööd patsientide ravimisel. Kõike seda tehes on meie eesmärk hoida ja töödelda andmeid väärtustades infoturbenõudeid. IT teenistuses on 4 meeskonda: IT arvuti- ja kasutajatugi, IT arendus, IT teenuste haldus ja IT taristu.

Infrastruktuuritehnika teenistus tegeleb Regionaalhaiglas infrastruktuuri arenduse ehk hoonete ja nende tehniliste süsteemide planeerimise, ehitamise, järelevalve ning tehnosüsteemide halduse ja hoolduse korraldamisega. Infrastruktuuritehnika teenistus jaguneb infrastruktuuri tehnilise toe talituseks ja arendustalituseks, kus on kokku 41 töötajat.

Meditsiinitehnika teenistuse töötajate tööülesannete hulka kuulub meditsiinilise tehnika tarbeks investeeringute planeerimine, seadmete soetusprotsess, paigaldus, igapäevane haldus, remont, hooldus, utiliseerimine ja asendamine. Teenistuses on kolm talitust, kus toimetab igapäevaselt kokku üle 30 töötaja.

Elutegevust tagavate seadmete talitus vastutab patsiendimonitoride, infusioonisüsteemide, hingamisseadmete, pesurite ja sterilisaatorite, operatsioonitoa seadmete ja palatiseadmete eest.
Piltdiagnostika ja kiiritusravi seadmete talitus vastutab radioloogiaseadmete (röntgen, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia, ultraheli), nukleaarmeditsiini seadmete (PET, SPET), kiiritusravi seadmete, endoskoopiaseadmete, arkoskoopide, angiograafide ja läbivalgustusseadmete eest.
Labori- ja funktsionaaldiagnostika seadmete talitus vastutab labori, patoloogia, apteegi ja funktsionaalse diagnostika (kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia) seadmete eest, säilitusseadmete (külmikud, termostaadid) ning vere kogumise ja transfusiooni seadmete eest.

“Tulin Regionaalhaiglasse tööle, sest siin saan panustada tervishoiu valdkonda ning arendada oma oskusi mitmekesises ja professionaalses töökeskkonnas.”

Maria Minlibajeva, klienditeeninduse juhtivspetsialist

"Tulin Regionaalhaiglasse tööle proviisoriks, sest kliiniline keskkond pakub mitmekülgseid arenguvõimalusi ja erialast eneseteostust. Puutudes igapäevaselt kokku onkoloogilise farmaatsiaga, näen vahetult, kui elutähtsat rolli mängivad ravimid patsiendi elus ning milline vastutus lasub apteekril patsiendi raviteekonnal."

Epp Peetsalu, proviisor

Kestliku arengu teenistus

Regionaalhaigla kestliku arengu teenistus korraldab teadus- ja arendustegevust, viib läbi konkreetseid innovatsiooniprojekte ning juhib koolitustegevust. Siia üksusesse sobivad lõpmatult uudishimulikud inimesed.

Regionaalhaigla osaleb aktiivselt rahvusvahelistes uuringuprojektides, kus kõrvutatakse siinseid andmeid (nii epidemioloogilisi kui ka kliinilisi ravitulemusi) teiste Euroopa riikide vastavate näitajatega. Sellistes projektides osalevad kardioloogid, kirurgid, pulmonoloogid ja onkoloogid.

Teadusuuringud jagunevad:
* laboriteaduseks;
* siirdemeditsiinilisteks uuringuteks;
* kliinilisteks uuringuteks.
Regionaalhaiglas viiakse läbi peamiselt kliinilisi uuringuid – ravimifirmade uuringuid, akadeemilisi kliinilisi teadusuuringuid ning akadeemiliselt sekkuvaid teadusuuringuid.

Regionaalhaigla innovatsioonialased koostööpartnerid:

AS Maag Grupp – annab välja stipendiumi väljapaistva teadusalase panuse eest Regionaalhaiglas
Eesti Haigekassa – innovatsioonialaste arendusprojektide koordineerimine ja rahastus.
Eesti Kunstiakadeemia (toote- ja teenusedisaini, sisearhitektuuri, interaktsioonidisaini, meediagraafika jt erialad) – patsientide teekondade kaardistused, teenusedisaini projektid ja lõputööd.
TalTechi ja Eesti Kunstiakadeemia ühismagistriõppekava Design and Technology Futures – tudengiprojektid teenusedisaini valdkonnas.
TalTechi Tervisetehnoloogiate instituut – innovatsioonialane mõju hindamine, teaduspartner projektides (nt OnKontakt).
Riigikantselei Innotiim – patsientide teekondade ja haigla teenuste arendusprojektid.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool – ühine koostööprojekt, mille raames makstakse stipendiumi radioloogiatehniku eriala tudengitele
Tartu Ülikool – ühised koolitus- ja arendusprojektid.
Tartu Ülikooli Kliinikum – ühised kliinilised andmekogud, erialased koostööprojektid.

Lisaks osaleme regulaarselt erinevate EL projektitaotluste koostamisel partnerina.

Arendusmeeskonna liikmed toetavad kliinikute ja teiste teenistuste projektimeeskondi arendustegevuste läbiviimiseks. Just nemad ühendavad haiglavälised partnerid Regionaalhaigla kliiniliste osakondadega ning koordineerivad innovatsiooniprojekte.

Usume, et ohutu ravi sünnib koostöös. Seetõttu on meie südameasjaks kujundada ja toetada positiivse patsiendiohutuskultuuri levikut Regionaalhaiglas. Aitame meeskondadel käsitleda ja analüüsida patsiendiohutusjuhtumeid, loome ja juurutame ühtseid põhimõtteid ning viime ellu arendusprojekte, mis tõstavad ravikvaliteeti ja muudavad ravi ohutumaks. Patsiendiohutus on meie kõigi ühine vastutus ja prioriteet.

Praktika ja töövari

Lisaks meditsiinialasele praktikale pakume Regionaalhaiglas noortele ka mitmeid võimalusi enda teadmiste ja oskuste rakendamiseks haigla 15 erinevas teenistuses. Saab tulla nii töövarjuks kui ka sooritada praktilist õpet. Töövarjude puhul eeldame, et kandideerija on vähemalt 18-aastane.

Meie juures on praktiline õpe reeglina tasuline.

Praktilise õppe käigus tutvustavad oma ala parimad spetsialistid suurhaigla töökorraldust ning erialaste oskuste rakendamist tervishoiu sektoris. Õppe pikkus ja metoodika lepitakse kokku spetsialisti ja õppija vahel.

Õppima ootame kõiki – kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia töötajaid, insenere, klienditeenindajaid ja teisigi. Õppeperioodi hind selgub läbirääkimiste käigus ja õppeperioodi peab taotlema meie koolituskeskuse kaudu.

Töövarjutamine annab hea võimaluse tutvuda lähemalt suurhaigla töötajatega nende igapäevatöö keskel. Regionaalhaiglas on kokku 15 erinevat teenistust – täpsema ülevaate saate siit.

Kandideerimiseks saatke meie koolitusmeeskonnale e-mail, kus kirjeldate, miks ja millise eriala esindaja juurde soovite tulla. Võimalusel leiame Teile juhendaja. Eeldame, et oled vähemalt 18-aastane.